Friday, January 26, 2007

Reede viimases 15 min

Oeh... valikud, valikud, valikud ja veel mõni valik.

Tähendab mõistagi on armsaid valikuid. Lõpmata vahva on sumbata lumes, hoida kalli inimese käest kinni ja valida, millist tänavat pidi edasi kulgeda. Oih, kuidas ma neid otsuseid täna armastasin, sest ükskõik, kuhu me ka ei keeranud oli ikka puhas valge lumi ja rõõm teineteisest.
Hoopis vastikum oli valida, kahe kalli inimese vahel. Kas Taaviga linna või Antsuga kontserdile. Jube paha kui peab kahe nii toredavahel valima, aga siiski tegin seda
Siis tuleb veel valida oma tahtmiste vahel, sest neid on ka lõpmata palju ning alati kaldun tegema valesid otsuseid. Tähendab reeglina kaldun alati selle poole, mis tundub mõistlikum või turvalisem, see teine hulljulgem variant ... oeh teda peedistab mu üüratu hirm.
Ma tean ju hästi, et nõnda jääb kõik kaunis kaugeks, aga Kardan, kardan, kardan, kardan!!!!!!!!!! Kallid maailma klassikud, kes te olete väitnud, et armastus on kõike võitev tunne, te eksite rängalt. Hirm neelab kõik ja armastuse ühes sellega.
Oh, see pole üldse oluline, et tavatsen kontvõõrastega väljas käia, veel võõramatega tundmatusse minna, et astun foori vaatamata teele või võin silmagi pilgutamata sõita hetkeajel kolm riiki Eestist kaugemale, Et langen 4 km taevast maa poole või jääkülma vette, et raputan seltskondi täiesti mõtlematute jaburustega eesmärgil kombata nende vabameele piire, et jätan meeldamini totaalse tola mulje kui haigutan terve õhtu, et Tallan ära terve roosi aia, et leida seda üht, kes mind ei tahagi.
Saate aru, see kõik on üsna tähtsusetu ja tühine. See sureb juba järgmisel hetkel. Elavaks jääb ainult see, mis kord mõistuseks on saanud või see, mis kellelegi hinge süüvib.
Esimese poole ma ei pürgi. Olen rumal ja tean seda. Teinegi jääb mul liiga tihti võõraks, sest hirm ligimese ees sööb kõik Elava.
Nõnda elangi surevates hetkedes, tühise kustuva meelekõdi ajel.

Jah, ma tean, et ainult üks valik pööraks kõik teiseks, aga hirm on suurem kui elu.

Heh, ja nukrutsema ei pea. Lumi ise matab kõik vaikuse hauda... unustame kõik.

No comments: