konspekt

Lappan oma konspektides ja muigan tasapisi, ei mitte ajalugu vaid
 hoopis minu lugu.
Lehe servades ja vahel keskel on väikesed vihjed mu argipäevast. 

Need read redutasid Sirtsu ja minu poolelijäänud kirjavahetuse järel ja Kõrgkeskaja ees.
Kalendriajas kusagil novembri alguses 



Sina oled siin ja hoiad mind
Lebab su Silmasoojus mu pääl
Sa ei tea, kuidas ma kardan sind
Ei kuule, kuidas nuuksatab meel

Vaikne nutt reedab homse päeva
Ma püüan küll leida tähemaad
Ent ikka pilved matavad taeva
Ja umbrohuvaibas on kõik teed

Huuled hääldavad võõraid Sõnu
Ja Mind teevad sulle tuttavaks
Võõrad ju need! Ei ole nad minu
Nii jäämegi aina kaugemaks


Nüüd tean, et mul oli tuline õigus

veits kurb...