Sunday, December 6, 2009
Sunday, November 29, 2009
Anna mõttele õhku
Sa oled leidnud oma õnnevalemi, sa oled kobamisi juhtunud teele, mis on turvaline, sa oled maailma kleepinud täis silte, mis hoiavad horisondi selgena.
Ja mis edasi?
Kas sa kavatsedki jääda valmis pujäänikuks, kes pasandab igas vestluses oma vankumatu tõe teisele näkku?
.....
Ja mis edasi?
Kas sa kavatsedki jääda valmis pujäänikuks, kes pasandab igas vestluses oma vankumatu tõe teisele näkku?
.....
Tuesday, November 24, 2009
Lihvitud küünised
Samad toidud ja samad nurgatoolid, naljad, inimesed ja rännutee. Kui kõik võib hetkega kildudeks puruneda, on turvaline teada, et mõni plaat ketrab juba viiendat aastat plaadimängijas ega plaanigi vaikida.
On üsna uskumatu, kui kiiresti suudab inimene punuda kaosest idüllilise kodupesa, mille rahu muudab kõik rahulikuks.
oktoober,
november
ja detsember
kuuluvad nostalgiale.
On üsna uskumatu, kui kiiresti suudab inimene punuda kaosest idüllilise kodupesa, mille rahu muudab kõik rahulikuks.
oktoober,
november
ja detsember
kuuluvad nostalgiale.
Thursday, November 12, 2009
Saturday, November 7, 2009
Reaalsuse kontroll
Järgmine kord kui sa astud leoparditäpilise kingaga tänavasoppa, siis mõtle, kas see on ikkagi sinu reaasus või oled koer, kes on kõige suuremat konti jahtides unustanud kodu. Kas oled LCD ekraanilt maha koorunud robot või oma ema laps?
Saturday, October 24, 2009
Aeg
Pärl:
panen pühapäeva ööseks äratuse kell 3
ärkan üles, teen kohvi, vaatan telekat, kuulan korra tümpsu
keeran kella tagasi ja lähen magama
kaotatud aeg tasuta
by Karl
panen pühapäeva ööseks äratuse kell 3
ärkan üles, teen kohvi, vaatan telekat, kuulan korra tümpsu
keeran kella tagasi ja lähen magama
kaotatud aeg tasuta
by Karl
Thursday, October 22, 2009
Kaks korda surra kolm korda elada
Kui pea on paigalseisust paks ja veri jäsemetes tardunud, siis muutuvad uned häirivaks. Hommikud, ööd ja õhtud tuikavad unearteris, aga päev ujub uduvihmaga kanalisatsiooni.
Uuestisünd putukaks on ebareaalne või vähemalt maalasele kobamatu, uuestisünd tõprast heategijaks ja vastupidi on reaalne. Selle sureva looduse taustal toimub minus midagi, mis naelutab mu tundideks linade vahele, seinte vahele, sõnade vahele.
Minus on uus hirm sündinud:
Kui pead lahti laskma valust, mis on sind kaks aastat täitnud ja sa ei mäleta enam ammu aega, mis oli enne...
Mis siis sinu sisse jääb?
Veel hullem - Mis sinu sisse tuleb?
Vabal ajal seisan vastasseisus sõnade ja mõttejõuga. Ma tahaks korraks vangistada kõik mõtted, vaigistada hääle ja tühistada tähed. Ma tahan, et saaksin elada terve päeva nii, et mul poleks võimalust oma tundeid sõnadega teisteks valetada. Sellel päeval ma tahaksin kohtuda kõigi teiega.
Uuestisünd putukaks on ebareaalne või vähemalt maalasele kobamatu, uuestisünd tõprast heategijaks ja vastupidi on reaalne. Selle sureva looduse taustal toimub minus midagi, mis naelutab mu tundideks linade vahele, seinte vahele, sõnade vahele.
Minus on uus hirm sündinud:
Kui pead lahti laskma valust, mis on sind kaks aastat täitnud ja sa ei mäleta enam ammu aega, mis oli enne...
Mis siis sinu sisse jääb?
Veel hullem - Mis sinu sisse tuleb?
Vabal ajal seisan vastasseisus sõnade ja mõttejõuga. Ma tahaks korraks vangistada kõik mõtted, vaigistada hääle ja tühistada tähed. Ma tahan, et saaksin elada terve päeva nii, et mul poleks võimalust oma tundeid sõnadega teisteks valetada. Sellel päeval ma tahaksin kohtuda kõigi teiega.
Thursday, October 15, 2009
Hingevaikus
Suhkruvatist hammasrattad kirikukella konstruktsioonis tiksuvad aega meile kahele. Minu liikumises on tasakaaluasend ja minu raskustes kergus. Ma ei karda salvajate kurjasid sõnu ega oma tegude tagajärgi. Ma ei pea selgitama, paluma ega küsima. Kui kaks on üks siis on kõik üks. Üks on armastus.
Thursday, October 1, 2009
Hingamine
Kui oleks 20. sajandi algus, siis ma usuksin tagurpidi filmi vaadates, et aeg võib päriselt ka tagasi minna ja mu hingetõmbed kustuvad õhus ja lahustunud tunnetetuhin pulbitseb ikka veel mu sees.
Ma tunnen, kuidas iga hingatud hetkega midagi mööda saab.
Selles imeilusas sügises on liiga vähe kirge.
Ma tunnen, kuidas iga hingatud hetkega midagi mööda saab.
Selles imeilusas sügises on liiga vähe kirge.
Wednesday, September 30, 2009
Öös
Ootan.
Lehe võbin, valguse muutus, krabin seinapraos, võõras number või tundmatu internetilehekülg paneb hetkeks võpatama. ma tean, et midagi on õhus. See taksistab mu toimimist, see takistab mul kuulata uut plaati algusest lõpuni rahulikult läbi, see takistab mul otse koju tulla või poes rahulikult menüüd koostada. Ma ei oota uuestisündi või inspiratsiooni. Ma ootan julgust, olgu see siis sinus või minus.
Lehe võbin, valguse muutus, krabin seinapraos, võõras number või tundmatu internetilehekülg paneb hetkeks võpatama. ma tean, et midagi on õhus. See taksistab mu toimimist, see takistab mul kuulata uut plaati algusest lõpuni rahulikult läbi, see takistab mul otse koju tulla või poes rahulikult menüüd koostada. Ma ei oota uuestisündi või inspiratsiooni. Ma ootan julgust, olgu see siis sinus või minus.
Saturday, September 26, 2009
Valgus
Eile oli hea kakerdada neljakesi peahoone ees ja tunda, et aeg on kolm aastat tagasi läinud. Eile oli öö asemel päev ja päeva asemel hommik. Täna on kolme aasta taguse aja asemel praegu ja siin rõõm.
Aitäh Taavi
Aitäh Taavi
Thursday, September 17, 2009
Alustus
See kõik on juba ammu olemas. Tuleb lihtslt käed rüpest tõsta ja alustada. See on kõigega nii: esseede, tantsude, mooside, plaanide, toitude ja puuriitadega.
Siiski ma pigem magan.
Sügis on Tartus ilusam kui Tallinnas. Üleüldse oli Tallinn täna kuidagi agressiivne. Asi on ilmselt päevas. Alkoholis ja jauravates inimestes pole midagi poeetilist, ammugi mitte romantilist. See on ennekõike igav, siis talumatu ja pikemas perspektiivis hirmus.
Siiski ma pigem magan.
Sügis on Tartus ilusam kui Tallinnas. Üleüldse oli Tallinn täna kuidagi agressiivne. Asi on ilmselt päevas. Alkoholis ja jauravates inimestes pole midagi poeetilist, ammugi mitte romantilist. See on ennekõike igav, siis talumatu ja pikemas perspektiivis hirmus.
Sunday, August 30, 2009
Värin
Valgus on muutunud, augustis on raske päikest usaldada. Helesinine videvikukuma on asendunud süsimusta ööga. Õhk tekitab ärevust ja ma ei tunne ennast oma tegemistes hästi. Minu uhiuus helesinise tapeediga tuba ei tekita rõõmu, vaid hoopis hirmu. Kas kõik läheb hästi?
Nii suur ümbersaamise tunne on peal, et tahaks nutta .... lõputu lõppude ja kaotuste jada. Ära ütle, et ilma ei saaks uued imed sündida - tean isegi.
Nii suur ümbersaamise tunne on peal, et tahaks nutta .... lõputu lõppude ja kaotuste jada. Ära ütle, et ilma ei saaks uued imed sündida - tean isegi.
Monday, June 29, 2009
Ribad
Ma elan katkise majandusega riigis Katkise vannitoauksega Mustamäe korteris, kuhu sõidan logiseva trolliga. Ma arvan, et ma ise olen katki ja mu sõbrad arvavad eneste kohta seda sama. Nende vannitoa ukse liistust ei tea ma midagi.
Päike paistab ja enamuse aja põgenen varjust varju. Ma armastan neid veidraid öid. See valgus istutab inimestesse sõgedust ja nii tunnen ma viimaks end nende seas hästi.
Päike paistab ja enamuse aja põgenen varjust varju. Ma armastan neid veidraid öid. See valgus istutab inimestesse sõgedust ja nii tunnen ma viimaks end nende seas hästi.
Saturday, June 20, 2009
20. juuni Järva-Madisel
Härra Aarma küsis minu käest, kes oli Kaili naine ja Hanoki ema. Mina küsisin vastu: "kui kaua see valu kestab?"
Samaväärne paradoks.
Võibolla sellepärast ongi Piiblis sellised paradoksid, et me varakult harjuksime tõsiasjaga, et alati ei saa vastust nõuda, vahel ei maksa küsidagi, Vahel lihtsalt on nii, et pead kaks aastat jooma hommikukohvi kurvalt ja seejuures ei saa sa kunagi teada, kas see üldse kunagi muutubki.
Samaväärne paradoks.
Võibolla sellepärast ongi Piiblis sellised paradoksid, et me varakult harjuksime tõsiasjaga, et alati ei saa vastust nõuda, vahel ei maksa küsidagi, Vahel lihtsalt on nii, et pead kaks aastat jooma hommikukohvi kurvalt ja seejuures ei saa sa kunagi teada, kas see üldse kunagi muutubki.
Thursday, May 7, 2009
Dostojevski radadel
Võin käia aastaid sadu seinaääri mööda ja vaikida. Võin teised sada aastat kiliseda ja koliseda ühtki mõtet välja ütlemata. Võin tuhat aastat istuda kaevupõhjas ega näha ühtki hingelisist. Võin, kui kolmanda aastatuhande lõpul tuleb keegi ja kuulab. Kuulab mind küsimata, arvustamata isegi naermata.
Ja mu mõtted võivad veereda klaaspärlitena alla jõeorgu ja saada kantud pehmest vihmaveest.
Hetk mõistmist! On siis seda inimesele vähe kas või terveks eluks?
Ja mu mõtted võivad veereda klaaspärlitena alla jõeorgu ja saada kantud pehmest vihmaveest.
Hetk mõistmist! On siis seda inimesele vähe kas või terveks eluks?
Tuesday, April 21, 2009
Pühad
*On ikka see sama õuduste suvi ja ma oksendan pisaratena endast konte välja pastoraadi söögitoa nurgas*
Sünnipäev on pärast jõule ja jaanipäeva räiguselt kolmandal kohal. Siis tulevad lihavõtte pühad ja kõik need tähtpäevad, mis hoiavad peret,kutsuvad koju, väärtustavad traditsioone ja pakuvad sooja toitu.
Mul on nii kuradi valus!
Sünnipäev on pärast jõule ja jaanipäeva räiguselt kolmandal kohal. Siis tulevad lihavõtte pühad ja kõik need tähtpäevad, mis hoiavad peret,kutsuvad koju, väärtustavad traditsioone ja pakuvad sooja toitu.
Mul on nii kuradi valus!
Thursday, April 16, 2009
Aides
*Uhiuues ja imeilusas rohelises kleidis viksitud saabastega lava ees, silmad kinni ilmsi unes*
Tuesday, March 24, 2009
Tülis Tartuga
Mitte midagi ei karju tänavatel näkku - ei neooni ega õgivaid inimesi. Igaühel on ruumi, et unistada, olla, vihastada, või naeratada ja keegi ei pea kellegagi suhtlema. Reaalsus ei torgi siin kedagi.
See teeb nii tuimaks.
See teeb peaaegu kõik nii vastikult tuimaks. Lokaalid, kohvikud ja elutoad on juttu täis. Vestlus hajutatakse mustvalgelt lehelt ammutatud tarkuse ja enesenautlemisega igikestvaks müraks. Enamusel on eksistentsialistlik kriis.
Kohutavalt igav.
Hommikul karjutakse köögis näkku, et on kõrini sellest võrdõigsuse jamast ja järgmises lauses materdatakse teisiti oleja mutta - Empaatia jäi kuhugi sinna inimtühjadele tänavatele ja lahustus trükimusta.
See kuradi linn ei sunni kedagi armastama ega tekita ka selle puudumisel mingit valu.
See teeb nii tuimaks.
See teeb peaaegu kõik nii vastikult tuimaks. Lokaalid, kohvikud ja elutoad on juttu täis. Vestlus hajutatakse mustvalgelt lehelt ammutatud tarkuse ja enesenautlemisega igikestvaks müraks. Enamusel on eksistentsialistlik kriis.
Kohutavalt igav.
Hommikul karjutakse köögis näkku, et on kõrini sellest võrdõigsuse jamast ja järgmises lauses materdatakse teisiti oleja mutta - Empaatia jäi kuhugi sinna inimtühjadele tänavatele ja lahustus trükimusta.
See kuradi linn ei sunni kedagi armastama ega tekita ka selle puudumisel mingit valu.
Wednesday, March 11, 2009
Peatused
Õhk on tihkelt täis pikitud tähelepanuta juhtumisi. Sündmuste ahel jookseb ja lõhub ennast kuni voolab sulaveega merre. Korraga magus, hapu, kibe ning tuim lõhn tormab ninna ja algab ajaränd aega, kuhu on kinni jäänud raske kohvilõhn ja tunneliniiskus. Ma olen seisnud siin sada korda ja tulen alati tagasi. K nagu kadunud nutu ja naeru pelgupaik kaubamaja uste kohal.
Aeg, ma armastan Sind!
Aeg, ma armastan Sind!
Linn
Uskumatu, kui palju lärmi suudavad inimesed enda ümber tektada ja veel uskumatum, kui palju nad seda kuulata jõuavad.
Sunday, March 1, 2009
Sõprus
Hommikusse kaovad ära inimesed, just need, keda sa eile veel nii palavalt armastasid.
See on nii igapäevane.
See on nii igapäevane.
Wednesday, February 25, 2009
Olematu
Teda ei ole mu heietustes, tekstides ja isegi mitte kerglastes lugudes. Ta virvendab kõrvaltegelasena pikas sündmuste ahelas. Ta ei saa kunagi auhindu ega ka tähelepanu. Mul ei ole kunagi talle midagi öelda ja veel vähem temal mulle. Mul ei ole temaga seoses ühtki head emotsiooni....
Aga
Kord seisin ma tihedalt möbleeritud väikeses toas, mille kõik seinad olid kaetud raamatutega ja mille sisustus oli mineviku viirastus. Nad olid päriselt seal. Ja sama päriselt seisis seal väikene tüdruk siniruudulises kleidis, käes teritamata pliiatsid. Ja ta vaatas kõrget lauda ja tuhmund raamatuid ja riidekirstu ja küünlajalgu. Ta seisis keset tuba nagu kivikuju sinavate tülli varjude vahel. Mul oli tema ees hirm. Siis, nagu mitte millegi pärast, vajus kivikuju kössi ja hakkas vappudes nutma. Pikad pisarad voolasid värvimustadele kätele ja sealt edasi kleidi kraele. Ma tahtsin teada, et mis on ometi juhtunud ja ta vastas mulle täiskasvanu häälega: "Ma nutan kõige selle raisku läinud armastuse pärast"
Haarasin ta kaissu ja nutsin rohkemgi, kui tema jõudis, aga minu armastusest ei piisanud - Ma taipasin, millest on mind ilma jäetud.
Aga
Kord seisin ma tihedalt möbleeritud väikeses toas, mille kõik seinad olid kaetud raamatutega ja mille sisustus oli mineviku viirastus. Nad olid päriselt seal. Ja sama päriselt seisis seal väikene tüdruk siniruudulises kleidis, käes teritamata pliiatsid. Ja ta vaatas kõrget lauda ja tuhmund raamatuid ja riidekirstu ja küünlajalgu. Ta seisis keset tuba nagu kivikuju sinavate tülli varjude vahel. Mul oli tema ees hirm. Siis, nagu mitte millegi pärast, vajus kivikuju kössi ja hakkas vappudes nutma. Pikad pisarad voolasid värvimustadele kätele ja sealt edasi kleidi kraele. Ma tahtsin teada, et mis on ometi juhtunud ja ta vastas mulle täiskasvanu häälega: "Ma nutan kõige selle raisku läinud armastuse pärast"
Haarasin ta kaissu ja nutsin rohkemgi, kui tema jõudis, aga minu armastusest ei piisanud - Ma taipasin, millest on mind ilma jäetud.
Wednesday, February 11, 2009
Sunday, February 1, 2009
Unistus
Ükskord ammu Aravete keskkooli algklasside garderoobis rebis Kriku juba teist korda järjest mu koti sanga puruks ja mina karjusin talle vastu, et mu vend, kes käib kolmeteistkümnendas klassis tuleb ja annab talle peksa. Kriku hakkas mõnitavalt naerma ja juba järgmisel päeval oli ta jälle lumepalliga platsis.
Üleeile Zavoodis tahtis üks kole purjus tüüp minu pastakat. Ma olin peaaegu hädas, aga siis tuli Ingmar ja küsis : "Mida sa teed mu õe pastakaga?"
Purjus kuju jättis mu kohe rahule.
See oli hea, aga veel parem oli aru saada, et täitunud oli neliteist aastat vana unistus.
Üleeile Zavoodis tahtis üks kole purjus tüüp minu pastakat. Ma olin peaaegu hädas, aga siis tuli Ingmar ja küsis : "Mida sa teed mu õe pastakaga?"
Purjus kuju jättis mu kohe rahule.
See oli hea, aga veel parem oli aru saada, et täitunud oli neliteist aastat vana unistus.
Saturday, January 10, 2009
Paus
Jõulud on möödas, aasta on uus ja käsil elu teine esimene sess. Olen tühjaks imetud või olen nahk, mis maost järele jääb.
Minu madu vingerdas minust välja.
Olukord on rahulik ja ähma täis. Lemmik suhestumisviis maailmaga on leida binaarseid opositsioone või otsida kõnest aglutinatsioone ja fusioone. Õpin, tähendab ma tahan teada saada uusi asju, see on igati tore. Õpin, sest pean täitma õppekava kohustuslikku pudrunormi, see on lihtsalt tüütu.
*Tule nüüd ja räägi mulle, et iga sekund su elus peab saama sulle endale mõtestatuks ja sellepärast pead sina keeleteaduse seostama ise enda ja oma kirega! Pole vaja, ka mina olen esoteerikat lugenud*
Mu toas jopekandmistemperatuur.
Üldiselt kõik hästi.
Minu madu vingerdas minust välja.
Olukord on rahulik ja ähma täis. Lemmik suhestumisviis maailmaga on leida binaarseid opositsioone või otsida kõnest aglutinatsioone ja fusioone. Õpin, tähendab ma tahan teada saada uusi asju, see on igati tore. Õpin, sest pean täitma õppekava kohustuslikku pudrunormi, see on lihtsalt tüütu.
*Tule nüüd ja räägi mulle, et iga sekund su elus peab saama sulle endale mõtestatuks ja sellepärast pead sina keeleteaduse seostama ise enda ja oma kirega! Pole vaja, ka mina olen esoteerikat lugenud*
Mu toas jopekandmistemperatuur.
Üldiselt kõik hästi.
Subscribe to:
Posts (Atom)