Õhk on tihkelt täis pikitud tähelepanuta juhtumisi. Sündmuste ahel jookseb ja lõhub ennast kuni voolab sulaveega merre. Korraga magus, hapu, kibe ning tuim lõhn tormab ninna ja algab ajaränd aega, kuhu on kinni jäänud raske kohvilõhn ja tunneliniiskus. Ma olen seisnud siin sada korda ja tulen alati tagasi. K nagu kadunud nutu ja naeru pelgupaik kaubamaja uste kohal.
Aeg, ma armastan Sind!
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment