Vanemaks ei saa, aga kallimaks iga hingetõmbega
Nagu väikene laps viskun lumehange ja ehitan uue linna. Säravvalge puhta paradiisi. Ma jään sinna!
Kui lumi ära läheb Punun mesilase kombel õienektarist koduküla sügavkollase ja magusa. Ma ei tule sealt välja.
Kui valgust puudu jääb
Õmblen päikse kombel õhukildudest taevalossi sulgkerge ja värske. Teistele ei räägi.
Kui kõrguses külm on
Tulen lepatriinuna lehehunniku alla sooja. tõmban kaasa paar unist üliõpilast.
Ma ei tule enam välja
Ma ei tule enam välja
Ma ei tule enam välja
Ma saan sinna tagasi, see on osa minust.
Ma ei ole muidu olemas.
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment