Ma tahan ära! Mäletan, et üks hää sõber lubas ehitada tiheda metsa sisse maja. Kujult sellise nagu perekond Muumitel, ainult, et katus käiks lahti ja nõnda oleks võimalik vaadata tähti või niisama suvepäikest nautida. Mulle lubas ta, et võin alati sinna maailma eest plehku pugeda.
Oeh ja nüüd igatsen nii nii väga sinna unistuste majja. Võtaksin kaasa kirjapaberi ja kirjapulga ja kellegi teise ligimese. Nõnda saaksime teineteist hoides taibata, et maailm polegi nii paha paik.
Paratamatult heliseb peas viisirida:
Tänansest on saanud eile
Triibulisse patja pead
Surume ja tundub meile
Inimesed koik on head
...
Ainult, et pole mul triibulist patja, metsa, maja ega ka peakest, kellega koos ärgata. Ma täpselt ei teagi, mis mul on. Mu liikmed on tuimad ja mu meeled tühjad.
Tardumus.
skip to main |
skip to sidebar
3 comments:
Sul on sõbrad, kodu, perekond ja imearmas raba Järva-Madise külje all:)
You, my darling, have us! please don`t forget us :)
laav.
Oeh, Paiakene!
Mina teid ei unusta, ma ju lausa sõltuvuses :) Praegu olen veits ära, aga lase ma olen ...
Lähebki juba mööda ;)
Kallikaisu
Post a Comment