Ma tõepoolest usun lollaka järjekindlusega, et kõik inimesed on kusagil hinge sopis head, isegi mina. Ainult vahel on seda väga raske uskuda.
Täna oli tõeliselt ilus päev. Päike säras ja õhk voolis linna petlikult kauniks. Rõõm oli, tahtsin teda jagada ja helistasin. Valisin numbri, mis tundus tol hetkel kõige loogilisem. Ainult, et vastaja hääl oli väljaspool igasugust mõistuslikkust jäine.
Minu rõõm suri sekundiga ja suutsin kogeleda ainult paar ädist sõna. Nõndaks, ma ei jaga Sinuga enam midagi, isegi mitte kurbust, sest ilmselt suretaks su ükskõiksus ka selle.
Uskumatu, kui häbematu võib üks inimene teise vastu olla!
Lumeiu puuvõredesse
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment