Vaikus

Tasa, ärme enam räägi
Vaikuses on parem mõelda.
Tasa, ärme enam mõtle
Mõtlemata on kergem elada
Tasa, ärme enam hinga
Surmas on palju vaiksem


 Ükski sõna ei ole piisavalt räige kirjeldamaks kõike seda, mis minus kisab. Sellepärast

 Tsssss

Hoitus

Ma tõepoolest usun lollaka järjekindlusega, et kõik inimesed on kusagil hinge sopis head, isegi mina. Ainult vahel on seda väga raske uskuda.
Täna oli tõeliselt ilus päev. Päike säras ja õhk voolis linna petlikult kauniks. Rõõm oli, tahtsin teda jagada ja helistasin. Valisin numbri, mis tundus tol hetkel kõige loogilisem. Ainult, et vastaja hääl oli väljaspool igasugust mõistuslikkust jäine.
Minu rõõm suri sekundiga ja suutsin kogeleda ainult paar ädist sõna. Nõndaks, ma ei jaga Sinuga enam midagi, isegi mitte kurbust, sest ilmselt suretaks su ükskõiksus ka selle.
Uskumatu, kui häbematu võib üks inimene teise vastu olla!

Lumeiu puuvõredesse

Ma tean küll

Teadmisel ja tundmisl on pagana suur vahe. Jama küll, kui peakene muudkui seletab ja mõtleb üht, aga iga su keharakk kajub teist.

Ja kus kurat oled Sina. Ma nüüd viimaks olen hakanud uskuma, seda, mida räägib mulle mu süda ja mitte pimedad hirmud või kohustused. Ainult, et Sind ei ole Kuigi süda seletab, et peaksid olema päris minu ligi... ja mida küll räägib Sinu süda?

Oh, vaiki Sa rumal tüdruk! Neist asjust ei räägita avalikult, kõik see vaikitakse maha ja elatakse edasi nagu suures une- unustuse- pallis. Ainult, et mina olen kehva unega, iga väiksemgi kraps äratab mu unustusest ja kõik algab uuesti. Seekod piisas sõidust vana head teerada pidi Koplisse, et Sind taas elavaks teha. Ja sa elad ja ma nii loodan, et Sinu agipäev on sama kõikvõimas kui minu igatsus.

Ja teate kõigest poole tunni kaugusel kesklinnast asub tõeline tühjus. Kui teil pole enam kusagile minna, siis minge ja leidke see koht ja täitke oma tühi süda selle vaikiva, tüüne ja rahuliku tühjusega, millest nõretab kõnealune paigake. Siis kandke seda unustust oma hinges, kuni seegi kaotab oma lohutuse. Siis ei jää sul muud üle, kui nutta nii kaua, kuni hinges ei leidu enam ei enese ega ka laenatud tühjuse riismeid. Nüüd sa arvad, et see kõik lõppeb. Ei!
Siis algab elu, see mis ei koorma unistuste või purunenud lootustega.

Kustuta tuli,
magasid maha
hetke,
mil armastus tekkida võis

Head ööd

Tegelikult on mu päevas paju muud värvilist, aga sellest kõigest ma ei jõua siia kuidagi kirjutada. teate mu toa nurgas magab väike päike.

Head öö, head ööd

Valss

Tierseni valss keerutab meeli ja mured eksivad akordioni meelatesse hingetõmmetesse. Minu kiri eksleb omakorda küberruumi avarustes ning viimaks paljastub adressaadi silme ees. Oeh Ma kardan. Magus hirm on seista kinnise ukse taga. Käsi ei tarvitse tõusta koputamiseks, sest südame pekslemine on nii vali, et ärataks ka talveunes karu. Ta kuuleb mind, ta näeb mu salasoovi ja ta teab mu lootusetusest kõike...
Nõnda on lood minu unistusega ja Ükskõik, et praegu värisen ta ees, ma vähemalt liigun tema poole.

Rääkides valsist
Taavi viis mu eile tantsima. Pisikene põhikooli aula muutus meie oma ballisaaliks. Üks, kaks kolm ja kaks, kaks, kolm :)
Ma ei kiusa Sind, sest Sulle ei saa valetada.

Oo ja täna laadisin väsinud vana Nokia aku ära ja ennäe telefon ärkaski ellu täis mälestusi ja ammu ununenud numbreid. Seal oli ka tema numbri

Ainult, seda numbrit ma ei kasuta. Kohtusime siis nõnda kogemata, kohtume veel..

Saatus soosib :)


Tunnete, kuidas kevad hiilib?
Psst, kuula tasa

Minek

 Ma tahan ära! Mäletan, et üks hää sõber lubas ehitada tiheda metsa sisse maja. Kujult sellise nagu perekond Muumitel, ainult, et katus käiks lahti ja nõnda oleks võimalik vaadata tähti või niisama suvepäikest nautida. Mulle lubas ta, et võin alati sinna maailma eest plehku pugeda.
 Oeh ja nüüd igatsen nii nii väga sinna unistuste majja. Võtaksin kaasa kirjapaberi ja kirjapulga ja kellegi teise ligimese. Nõnda saaksime teineteist hoides taibata, et maailm polegi nii paha paik.

Paratamatult heliseb peas viisirida:

Tänansest on saanud eile
Triibulisse patja pead
Surume ja tundub meile
Inimesed koik on head

...

Ainult, et pole mul triibulist patja, metsa, maja ega ka peakest, kellega koos ärgata. Ma täpselt ei teagi, mis mul on. Mu liikmed on tuimad ja mu meeled tühjad.

 Tardumus.

Mugavus

Kui midagi kusagil kraabib, tuleb nii kaua karjuda ja võidelda, kuni enam ei kraabi.  Ainult, et karjudes kulub hääl ja võitlus väsitab keha. Viimaks harjudki ennemini kriibitud kerega kui sõdid parema homse eest.
 Njah, mina ei taha olemasolevaga mugavduda.

EI

Nüüd pole muud kui käed rusikasse suruda ja ühiskonnale näkku sülitada - mina teie tantsu ei tantsi.  Täna muutus kõik. Ma ei teagi, mis täpselt selle maailma üle värvis. Ehk on kõige taga need räpased 25 krooni või hoopis uus väljakutse, mis esmaspäevast end elavaks loob. Kohutav üksildus kajab kõikjalt vastu. Ma tean, et mu kallid on alati olemas ent selle otsuse pean nüüd, küll isepäinis langetama.


Lume all on kõik pori ju alles