Mõte astub mööda kavalaid teid
ei neile loe mu piiratus ja jonn
mu unistus teeb asfaltil teatrit
ja kusagil kaugel suudled sa mind
Seisad vaikuses kardin, sõrmedes
vihmapiisad voolavad aknal üheks
ja nirisevad pikki paest seina alla
vaatad ja unustad mu puudutusi
väikesed saared lompide vahle
viivad kaugemale mind sinust
Lihtne õnn on liiga kerge meile
vajame nuttu ja pikka igatsust
Seisame kaua teineteise ees
tardume mälestuseks igavikus
Seisame veel: kardin sõrmedes
ja armastus hiilib me südames
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment