Veider
On olla kellelegi väga lähedal, võibolla isegi liiga lähedal, nõnda lähedal, et kuuled võõraid südamelööke just nagu endale kuuluvat. Ja ometi oled nii kaugel, nii kaugel, et päikegi tõuseb kummalegi teises ajas.
ja siiski lähedal...
Ilmselt pole sel kõigel enam tähtsust.
Ainult,
et ära Sa ei kao. Isegi kui Mina või ka Sina seda väga tahaks. Enam ei saa. Oled nüüd mu südames olemas ning see ei loe, kui ma ei tea sinu käike, hommikusi ärkamisi või kui kipun unustama, kuidas rõõm Su silmis end lõi.
Kusagil seal naeru ja viha vahel, ühel üürikesel ja kaduval hetkel, nägin ma Sind - ilu ja inetust. Sel samal silmapilgul said sa omaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment