Sunday, December 17, 2006

Algus.

Eile tööl hakkas mul inimestest kangesti kahju. Nad on tigedad, turris ja kibedad ja seda isegi siis, kui valmistavad oma sõbrale/kaaslasele perele kingitust. Kuidas nii saab? Hästi ei saagi.. just, et hästi ei saa. Nõnda saab poolikult ja ääri veeri, kuid siirast rõõmu ei saa kinkida kibeda meelega. Ent just siirast rõõmu tasub kinkida, sest kõike muud saab selles "heaolu ühiskonnas" raha eest osta.
vahel mõtlen, et miks näen nõnda palju vaeva oma kingitustega, ei ma ei mõtle neid kästud jõulupakke või tellitud sünnipäevakingitusi. Mõtlen neid kingitusi, mis aeg-ajalt mõnel uinunud udusel päeval jõuavad mõne hea inimeseni. Ilmselt selle pärast, et nad väärivad neid.
Ma tean, et räägin endast liiga palju, viitsin vähe kuulata ja üleüldse raiskan liiga palju aega ringi tuiskamisele ja liiga vähe aega jätan hoitusele, aga need pakikesed vihjavad teile, et hoolin ja hoolin isegi väga!
Rääkides armastusest, siis mööduv aasta on selge näide sellest, kui saamatu ma selles valdkonnas olen. Ometi ei heida ma meelt, mitte sinna kantigi... Küll ma kunagi ka selle kunsti selgeks saan.

Jääkristalle köögiakendele

No comments: