Thursday, December 28, 2006

**

Ööl vahel näen, usun, üsna harva,
et kõik tähed on rõõmsad
ja Sina naerma tõused nende keskele
pikkamisi, väga pikka, 
et lauguv laine sädeleb kuus
ja sinu juustesse magama jääb.
Terve päeva elan siis uduses õnnes, 
unelevas rahus nagu väikene laps, 
ja mu sammudki saavad kergeks,
aga ei mäleta miks


Wednesday, December 27, 2006

mõttelend

Lõpuks ometi liigub fantaasia minu tahtest sõltumata ise suunas. Kõnnin ja minu maailm on minust kilomeetreid ees.

Kaif, täna ma elan

ainult, et keha va pätt töötab igati vastu. Ma lihtsalt ei suuda silmi lahti hoida. Vastik, kuidas vaim on kere küljes lukuga kinni.


 Luban endale tund und ja mitte rohkem!

Tuesday, December 26, 2006

Jonn.

Kuidas saab tahta midagi, mille väärtust pead tühiseks?


Lumeräitsakaid pimedasse öösse!

Monday, December 25, 2006

Las olla külm ja lumeta tali! Mind ju pakane ei näpista. Minu sõbra süda on soe ja meie sõprus palavalt armas!

Aitäh!


http://www.ai.ee/failid/199.html - minu maailm :P

Tuesday, December 19, 2006

Mina ja tema, mitte meie.

Veider
On olla kellelegi väga lähedal, võibolla isegi liiga lähedal, nõnda lähedal, et kuuled võõraid südamelööke just nagu endale kuuluvat. Ja ometi oled nii kaugel, nii kaugel, et päikegi tõuseb kummalegi teises ajas.
ja siiski lähedal...
Ilmselt pole sel kõigel enam tähtsust.
Ainult,
et ära Sa ei kao. Isegi kui Mina või ka Sina seda väga tahaks. Enam ei saa. Oled nüüd mu südames olemas ning see ei loe, kui ma ei tea sinu käike, hommikusi ärkamisi või kui kipun unustama, kuidas rõõm Su silmis end lõi.
Kusagil seal naeru ja viha vahel, ühel üürikesel ja kaduval hetkel, nägin ma Sind - ilu ja inetust. Sel samal silmapilgul said sa omaks.

Monday, December 18, 2006

ööööööööööööööööööööö

Nõndaks, arvestades kellaaega, siis võin nüüd julgelt avalikult öelda, et ei lähe homme Etnoloogia eksamile. Mkmm see ei ole loobumine.... Ma nõuan lihtsalt parimat ja ma tean, et kui loivan sinna homme poolikute teadmistega magamata kohale, siis on see isegi vähem kui veerand minu suutlikusest.
Kellaajale rõhun selle pärast, et silmas pidades minu eksamigraafikut anti mulle heasoovlikult nii tööl kui sotsiaalsfääris vaba õhtu. Aitäh :)
Muuseas siin ühikas on väga soodsad tingimused vaimu arendamisele. Kunagi kuulsin üht ütelust ent selle täpne kuju on ammu ununenud. Sellegi poolest mõte selline: Kütsin toa soojaks, tegin söögi, et temal oleks mugav õppida, aga tema läks hoopiski magama.
Siin sellist olukorda kindlasti tekkida ei saa. Temperatuur on alati rahuldava piiri pääl. St, et otseselt hambad ei plagise, aga öösel tuleb tekiga valvas olla - iga sentimeeter tuleb hoolega ära kasutada. Njah näiteks praegu on mul villased sokid jalas. Neist on üsna vähe kasu, sest mingi külmkapp eritab köögis vett ja terve põrand ujub ja nüüd on mu tallad märjad. See aga välistab une tekkimise, sest mida sa uinud, kui päka alla kraabib külm!
Mu kaks toakaaslast on ka teadmata ajaks kadunud. Helina otsib end ja maailmas kohta. Hetkel on ta rajad Rakverre viinud kuid sealt edasi juba suurde laia Ameerikasse (kujutan ette praegu pilti Teksase kõrbest ja kastiga autoloksist... urh Friidom) Ele on õnnelikult armunud ning unustab kusagil Pärtli seltsis argipäevast hallust, seega olen päris üksipäini.
Tegelikult elab teiselpool kööki midagi tõeliselt armast. Oleks väga pasklik nüüd nime mainida, aga selles pole ma üldse kindel, kas Juhan või Juhani või hoopis midagi muud. Eeeiiii, kui hakate manama silme ette mingit ideaalkuju võrratust mehest, siis olete väga valel teel.
Ta on... ma ei teagi, kuidagi muhe ja vahetu. Tuleb tunnistada, et ma naudin neid kohmetuid mõttevahetusi pliidiraua või köögilaua taga. Lihtsalt nii soe on see habras suhtlus. Millest me räägime? Oijah Näiteks Sartrest või Morzekist või budismist, enamjaolt siiski antropoloogiast või lihtsalt inimesest. Jep selle noormehe vaim on kaunis!
Loodan, et rõõm üleköögisest jääb püsima. Oh kuidas ma ei talu oma tüdivat ja heitliku meelt! Pealegi miks ta peaks kaduma - me ei vaheta ju korterivõtmeid, ei kodusta teineteist, ei otsi teineteise silmadest unustust või õnne ega hiili teineteise südamesse...

Nüüd hakkab espresso mu verest kaduma ja tahan teki alla. Võtan Paul-Gustavi kaissu ja näen und oma toredatest!

PS: Simo on päeva tegija, kuulake te ka : http://imm.mine.nu/inchain/

Lumememmed und valvama!

Sunday, December 17, 2006

Algus.

Eile tööl hakkas mul inimestest kangesti kahju. Nad on tigedad, turris ja kibedad ja seda isegi siis, kui valmistavad oma sõbrale/kaaslasele perele kingitust. Kuidas nii saab? Hästi ei saagi.. just, et hästi ei saa. Nõnda saab poolikult ja ääri veeri, kuid siirast rõõmu ei saa kinkida kibeda meelega. Ent just siirast rõõmu tasub kinkida, sest kõike muud saab selles "heaolu ühiskonnas" raha eest osta.
vahel mõtlen, et miks näen nõnda palju vaeva oma kingitustega, ei ma ei mõtle neid kästud jõulupakke või tellitud sünnipäevakingitusi. Mõtlen neid kingitusi, mis aeg-ajalt mõnel uinunud udusel päeval jõuavad mõne hea inimeseni. Ilmselt selle pärast, et nad väärivad neid.
Ma tean, et räägin endast liiga palju, viitsin vähe kuulata ja üleüldse raiskan liiga palju aega ringi tuiskamisele ja liiga vähe aega jätan hoitusele, aga need pakikesed vihjavad teile, et hoolin ja hoolin isegi väga!
Rääkides armastusest, siis mööduv aasta on selge näide sellest, kui saamatu ma selles valdkonnas olen. Ometi ei heida ma meelt, mitte sinna kantigi... Küll ma kunagi ka selle kunsti selgeks saan.

Jääkristalle köögiakendele