Veeretan märjast lumest pallikesi ja pakin neid südamesse hoiule, süda on külm ja raske. Vahel, kui kuldsete pommidega kell seina peal ehmatab täistunnil unest pimedusse, sulab sooja teki all pehmete käte vahele seotuna mõni helves vähemaks.
Kannan südames lund ja kevad venib ja venib
Palun vabandust.
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment