Ribad

Ma elan katkise majandusega riigis Katkise vannitoauksega Mustamäe korteris, kuhu sõidan logiseva trolliga. Ma arvan, et ma ise olen katki ja mu sõbrad arvavad eneste kohta seda sama. Nende vannitoa ukse liistust ei tea ma midagi.

Päike paistab ja enamuse aja põgenen varjust varju. Ma armastan neid veidraid öid. See valgus istutab inimestesse sõgedust ja nii tunnen ma viimaks end nende seas hästi.

20. juuni Järva-Madisel

Härra Aarma küsis minu käest, kes oli Kaili naine ja Hanoki ema. Mina küsisin vastu: "kui kaua see valu kestab?"

Samaväärne paradoks.

Võibolla sellepärast ongi Piiblis sellised paradoksid, et me varakult harjuksime tõsiasjaga, et alati ei saa vastust nõuda, vahel ei maksa küsidagi, Vahel lihtsalt on nii, et pead kaks aastat jooma hommikukohvi kurvalt ja seejuures ei saa sa kunagi teada, kas see üldse kunagi muutubki.