Piisk

Piisk
Taeve pisar
kukub mulda
ja niisutab maad

Tuul
Õhu laul
tantsib lehtedes
ja laulab puudes

Süda
Minu valu
tuksub rinnas
ja mäletab kadunud rõõmu

Vanalinn

Naer tõuseb tuulega üles katustele, koperdab vastu korstnaid, langeb kõrvaltänavas laterna valgusvihus kinganinale ja tõuseb uuesti üsna jõuetumana pikki kollalaigulist seina kuni kukub munakivide vahele kildudeks. Kusagil seal keskaegsete müüride vahel ekssleb veel minu naer ja minust on ta nii lõpmata kauge.